Uudised ja artiklid

Narvalased on šokeeritud perearsti jõhkrast tapmisest

2013-05-18

Narvalased on šokeeritud linnas aset leidnud jõhkrast tapmisest. Eile ennelõunal leiti seal ühe kortermaja trepikojast Narva perearsti Natalja vägivallatunnustega surnukeha.

Päise päeva ajal sooritatud jõhker kuritegu vapustas piirilinna ja täna hommikuks levis sotsiaalmeedias versioon, et 63-aastase arsti tappis trepikotta pääsenud narkomaan. Prokuröri sõnul ei ole see kinnitust leodnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on lausa uskumatu. Ma olen täielikus šokis. Ta oli minu naaber ja minu perearst. Mul pole aimugi, kes seda teha võis," rääkis Antonina.

Narva Pähklimäe elamurajoon ei tundu olevat enam turvaline. Umbes kuu aega tagasi lasti siin asuva baari juures maha üks mees. Eile mõrvati selles trepikojas elanud Narva perearst.

"Faktid jäävad faktideks. Kaks koletut kuritegu on lühikese aja jooksul toime pandud, aga rääkida sellest, et Narva on muutunud ebaturvaliseks, ei saa, sest paistab, et tegemist pole olnud juhuslike ohvritega," ütles Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt. Ta lisas, et versioon narkomaanist pole kinnitust leidnud.

"Ma usun, et tegemist on pigem mingi kuulujutuga, mida ei maksa tõe pähe võtta. Politseil ja prokuratuuril selliseid andmeid ei ole ja ka kuriteopaigal avastatud pilt väidab vastupidist," rääkis prokurör..

Võimalikest versioonidest on Pärdi sõnul veel vara rääkida.

Vaata ERR videot.

Õppejõud: omavalitsustel puudub ülevaade liikumisraskustega inimestest

2013-05-18

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Anne Ehasalu sõnul võiks kohalikud omavalitsused kaardistada inimesed, kes piiratud keskkonnavõimaluste tõttu ei pääse näiteks oma korterist välja liikuma.

Anne Ehasalu ütles ERR-i uudisteportaalile, et keskkonda arvestades on probleemiks see, et inimesed, kes on ratastoolis, liikumispuudega või kellel on liikumisega raskusi, ei pääse õue sest kortermajas puudub lift või kaldteed ratastooli jaoks.

Ehasalu arvates võiks kohalikud omavalitsused sellised korrusmajades oma korteris lõksus olevad inimesed kaardistada ja teha nendele ka rohkem teavitustööd. Paljud Eesti inimesed on liiga leplikud ja ei oska võibolla aimatagi, et nad ise olukorra muutmisele kaasa aidata saaksid.

Ühe võimalusena olukorra lahenduseks nimetas Ehasalu variandi paigutada inimene ümber majja, kus vastavad võimalused on olemas. Loomulikult ei saa tema sõnul kedagi ümber kolima sundida, eriti veel, et paljud inimesed ei soovi tihtipeale kolida näiteks teise linnaossa.

Teine variant võiks olla omavalitsusele konkreetse avalduse tegemine selleks, et vajalikud liikumist võimaldavad tehnilised lahendused saaksid maja trepikotta loodud. Seda võiks Ehasalu sõnul finantseerida ka Kredex.

Hetkel ei osanud Ehasalu ka hinnanguliselt öelda, kui palju on selliseid inimesi, kes oma kodust keskkonna probleemide tõttu liikuma ei pääse.

Magusad limonaadid suurendavad neerukivide riski

2013-05-18

Rohke magustatud jookide joomine võib tõsta neerukivide tekke tõenäosust. Kuigi lisavedeliku tarbimine aitab tavaliselt kivide moodustumist vältida, näitasid Brighami ja Bostoni Naistekliiniku teadlased, et jookidel on seejuures erinev roll.

Kohv, tee ja apelsinimahl seostusid madalama neerukivi tekkeriskiga. Samas rohke suhkrustatud jookide tarbimine andis kõrgema tõenäosuse kivide tekkeks.

Enam kui kaheksa aasta vältel uuriti rohkem kui 194 000 inimest. Osalejad pidid täitma küsimustiku tervisliku seisundi, elustiili, toitumise ja kasutatavate ravimite kohta.

Need, kes jõid ühe või enam suhkrustatud joogi päevas, omasid 23 % kõrgemat riski neerukivide tekkeks, võrreldes nädalas alla ühe magustatud joogi tarbinud kaaslastega.

Juba eelnevalt on teada, et magusate jookide rohke tarbimine seostub südamehaiguste, diabeedi ja tüseduse riskiga.

Täiskasvanud inimesed peaksid tarbima umbes 6 tassi vedelikku päevas, kusjuures parimaks valikuks peetakse vett.

Neerukivid mõjutavad mingis eluetapis 20 % Ameerika mehi ja 10 % naisi.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Clinical Journal of the American Society of Nephrology.

Täna tähistatakse peavalu päeva

2013-05-18

Peavalu on probleem, mida on tundunud üheksa inimest kümnest. Eesti Peavalu Selts korraldab täna Eesti Peavalu Päeva, kuhu on kõik huvilised oodatud kuulama loenguid ja esitama küsimusi arstidele.

Üritus toimub Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus algusega kell 11 ja on kõigile tasuta. Kohapeal saab igaüks testida oma peavalu, kuulata peavalu spetsialistide loenguid, saada informatsiooni peavalude ja nende ravi kohta, leida kõige sobivamat spetsialisti, kelle poole pöörduda, ja jagada oma ning kuulata ära teiste kogemusi.

Eesti Peavalu Seltsi koduleheküljel saab interaktiivse testi abil kontrollida seda, kuidas teie peavalu allub ravile.

Peavalude levimus on väga kõrge – pingetüüpi peavalu ja migreen on peale hambakaariest levinuimad tervisehäired maailmas. „Enamikel inimestest esineb peavalu harva ja see on pigem häire, mis vajab tähelepanu vaid siis, kui on tekkinud. Peavalu muutub haiguseks, kui see kordub sageli – pea valutab juba mitmel päeval igas kuus ning seetõttu peab ka valuvaigisteid kasutama,“ selgitab Eesti Peavalu Seltsi President ja Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Mark Braschinsky.

Näiliselt lihtne kaebus väärib tähelepanu ka seetõttu, et paljude inimeste jaoks on tegu elukvaliteeti alandava probleemiga, mis takistab igapäevast toimetulekut. Migreeni mõju inimese elule on märkimisväärne – migreen on seitsmendal kohal nende haiguste reas, mis enim tööaastaid kaotab.

Tallinnas toimub täna Maijooks

2013-05-18

Tallinna lauluväljakul toimub täna 26. Maijooks, mis võib korraldajate hinnangul kujuneda läbi aegade suurimaks naiste spordisündmuseks.

Eilse hommiku seisuga oli üritusele registreerunud üle 12 500 naise. Lastejooksudele ootavad korraldajad 2000 last.

Peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul on sellised sündmused on üheks liikumisharrastuse propageerimise alustalaks ning nende toel on Eesti muutumas järjest tervemaks ja sportlikumaks.

Ürituse tõttu on ajavahemikul kella 13-15.30 lauluväljaku ja Pirita kandis liiklus häiritud.

Kahtluse alla sattunud rasestumisvastast vahendit Euroopas ära ei keelatud

2013-05-18

Euroopa ravimiamet leidis Prantsusmaal mitme naise surma põhjustajaks peetud rasestusmisvastase toimega akneravimi Dianet hinnates, et ravimist saadav kasu ületab teatud patsientidel raviga kaasnevad võimalikud riskid.

Euroopa Ravimiameti ravimite riskihindamise komitee hinnangul ületab Diane ja selle geneeriliste analoogide kasutamisest saadav kasu võimalikud riskid, kuid seda vaid juhul, kui trombemboolia (vereklombid veenides ja arterites) riski vähendamiseks võetakse kasutusele riskivähendamise meetmed, teatab ravimiamet.

Neid ravimeid tohib kasutada ainult androgeensõltuva mõõduka ja raske akne ja/või hirsutismi (liigne karvakasv) raviks reproduktiivses eas naistel. Akne raviks tohib neid ravimeid kasutada vaid juhul, kui alternatiivsed raviviisid (paikne ravi ja suukaudsed antibiootikumid) ei ole andnud soovitud ravitulemust.

Kuna Diane ja selle geneerilistel analoogidel on rasestumist vältiv toime, siis ei tohi naised kasutada samaaegselt teisi hormonaalseid rasestumisvastaseid ravimeid. Kuna mõlemad sisaldavad östrogeeni, siis samaaegsel kasutamisel suureneks risk trombemboolia tekkeks.

Tsüproterooni/etünüülöstradiooli sisaldavad ravimid on Euroopa Liidus kasutusel palju aastaid riikliku müügiloaga, mistõttu näidustused on riigiti erinevad. Eestis on müügiluba järgmistel tsüproterooni/etünüülöstadiooli sisaldavatel ravimitel: Diane, Climen, Cypretil, Femina. Igapäevaselt kasutab neid ravimeid Eestis 1000-1100 naist. Eestis on näidustuseks alati olnud androgeensõltuva akne, seborröa ja hirsutismi ravi naistel, kes samaaegselt vajavad kontratseptsiooni. Kasutusandmete alusel ei ole alust arvata, et Eestis oleks ravimit kasutatud näidustuseväliselt.

Ravimiametile on teatatud ühest Diane kasutamisel tekkinud trombembooliast (patsiendi teatis pärast meediakajastust aasta algul).

Üle-euroopaline ohutusandmete hindamine algatati Prantsusmaa ravimiameti nõudmisel 2013 a. veebruaris pärast seda, kui Prantsusmaa teatas Diane ja selle geneeriliste analoogide müügilubade peatamise kavast pärast nende ravimite kasu/riski suhte riiklikul tasemel hindamist. Hindamisel täheldati tõsiste trombemboolia juhtude esinemist ja laialdast näidustuse välist kasutamist ainult kontratseptiivina.

Ravimite riskihindamise komitee hinnangul on venoosse trombemboolia (VTE) risk tsüproterooni/etünüülöstradiooli kasutamisel 1,5 kuni 2 korda kõrgem kui levonorgestreeli sisaldavate kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide (2. generatsiooni kontratseptiiv) kasutamisel ning võib olla sarnane kontratseptiividega, mis sisaldavad gestodeeni, desogestreeli või drospirenooni (3. ja 4. generatsiooni kontratseptiivid).

Venoosse trombemboolia (VTE) tekkerisk nende ravimite kasutamisel on teadaolev ning ravimiinfodes on riskid kajastatud ka praegu.

Ravimite riskihindamise komitee hinnangul on Diane ja selle geneerilised analoogid üheks ravivõimaluseks naistel, kellel on androgeensõltuv mõõdukas või tõsine akne ja/või hirsutism.

Riskihindamise komitee hinnangul on trombemboolia riski vähendamiseks vajalik täiendada ravimiinfodes vastunäidustuste ja hoiatuste lõiku.

Lisaks tuleb tõsta teadlikkus riskidest ning trombemboolia nähtudest, mis aitaks varajast diagnoosimist ja ravi alustamist. Selleks soovitab komitee õppematerjale arstidele ja patsientidele.

Komitee soovitab ka täiendavaid ravimiohutusejärelevalve tegevusi, sh prospektiivne ravimikasutusuuring, et hinnata ravimi väljakirjutamise harjumuse muutusi uute hoiatuste valguses, samuti müügiloajärgset ohutusuuringut, et hinnata riskivähendamise meetmete efektiivsust (trombemboolia juhtude vähenemist).

Viisteist lihtsat nippi tervislikuma pere heaks

2013-05-18

Ajakiri Health toob välja viisteist kuldaväärt nippi, mis aitavad su perel tervislikum olla.

1.     Planeeri tegevusi õues. Ürita alati ühel nädalavahetuse päeval leida terve perega aega mõne õuetegevuse jaoks: suvel näiteks ujumine, talvel kelgutamine, sügisel ja kevadel rattasõit või matkamine. Nälja leevendamiseks on hea kaasa pakkida kerge piknikueine.

2.     Tõsta alustuseks lapse taldrikule väike kogus toitu või lase tal toitu ise tõsta. Selle asemel, et lapsele suur portsjon toitu tõsta ning sundida teda kõike ära sööma, tõsta alustuseks oma lapse taldrikule mitte väga suur portsjon ning lase tal soovi korral juurde küsida. Üks uurimus leidis aga, et kui lapsel lubatakse ise enda taldrikutele toitu tõsta, tõstab ta täpselt oma vanusele ja söögiisule vastava portsjoni. Kui aga täiskasvanud lapsele toitu tõstavad, tõstavad nad toitu 25 protsenti rohkem kui laps tegelikult vajaks.

3.     Proovi leida aega perele õhtusöögi valmistamiseks. On leitud, et 9-14aastased lapsed, kes söövad kodus valmistatud õhtusööki, tarbivad rohkem aedvilju ning vähem karastusjooke ja praetud toite. Nende toidus on ka rohkem tähtsaid toitaineid nagu kiudained, kaltsium ja raud.

4.     Vaata üle oma elutuba. Väga tihti on elutoad justkui laisklemiseks loodud: suur mugav diivan, televiisor koos mängukonsooliga, DVD-sid täis riiul. Aga miks mitte hoida piisava ruumi korral elutoas lastele ja ka endale näiteks hüppenööri, hularõngast või teisi lõbusaid vahendeid?

5.     Osta uksematt. Hinnangute kohaselt satub lausa 85 protsenti meie kodus olevast mustusest sinna meie jalanõudelt. Lihtsaks lahenduseks on uksemati asetamine nii väljas- kui ka sissepoole välisust ja korralik jalgade pühkimine.

6.     Kasvata ise maitsetaimi ja juurvilju. Istuda kas rõdule potti või aeda maitsetaimi ja juurvilju: enda toit on kemikaalidevaba ja lisaks võib selle kasvatamine vähendada stressi.

7.     Katseta mininäkse. Lastele piisab magustoiduks või snäkiks tihti millestki väikesest. Tavaliste kommide asemel paku neile isevalmistatud koogikesi, muffineid ja muid näkse. Nii vähendad lapse söödavat suhkrukogust.

8.     Muuda kodutööd lõbusaks. Koristamine on tähtis, sest segadus kodus tekitab stressi. Selle asemel aga, et igale pereliikmele määrata kodutöö, mida ta üksi peab tegema, muuda majapidamistööde tegemine lõbusaks. Proovige teha maja koristamisvõistlus: võtke aega, kaua teil selleks kulub ning proovige järgmine kord oma rekordit lüüa. Lisaks on hea mõte panna koristamise ajal mängima muusika.

9.     Võta lapsed turule kaasa. Käies lastega koos turul, saavad nad endale ise meelepäraseid aedvilju valida ning uurimused näitavad, et olles kaasatud toiduvalmistamise protsessi, naudivad lapsed oma toitu suurema heameelega ning on altimad uusi toite proovima.

10. Proovi täistera toite. Vahelduseks vali tavalise pasta ja riisi asemel tervislikumad täisteratooted.

11.   Jälgi kaalu koos partneriga. Uurimused on leidnud, et kui üks partneritest on ülekaaluline, on ka teisel partneril 37 protsenti suurem tõenäosus muutuda ülekaaluliseks. Seega järgige tervislikke eluviise koos kallimaga.

12.   Planeerige trennikohting. Tundub küll kummaline, kuid kinos- või teatriskäigu asemel minge koos oma partneriga parem koos jooksma või matkama.

13.   Ära osta koju ebatervislikke toite. Kõige raskemad toiduga seotud otsused võetakse vastu poes. Kui sa ei soovi, et su pere sööks ebatervislikke näkse, ära neid lihtsalt koju osta. Kui krõpsud või küpsised juba kodus on, võid kindel olla, et need ka ära süüakse.

14. Ole lastele uusi toite pakkudes kannatlik. Enne kui laps tegelikult teab, kas talle mõni toit maitseb või mitte, peab ta seda proovima 8 kuni 10 korda. Tihti pakuvad vanemad lapsele uut toitu vaid korra ja kui laps seda ei söö, seda rohkem ei pakuta. Tegelikult tuleks aga last julgustada sama toitu ka hiljem mitu korda uuesti proovima.

15.   Leia aega lastega mängimiseks! Lastega mängimine võib olla parim viis lõõgastumiseks nii lastele kui ka vanematele!

Narvas tapeti täna perearst Natalja Kotelnikova

2013-05-17

Täna kella 11-12 vahel tapeti Narvas Kangelaste 11 majas jõhkralt perearst Natalja Kotelnikova.

Kinnitamata andmetel pussitati ta surnuks oma kodutrepikojas. Täpsemaid üksikasju uurimise huvides avaldatud pole, kirjutas venekeelne Delfi.

Ida prefektuurist kinnitati, et Narvas on täna tapetud 63 aasta vanune naine.

Homofoobiavastasel päeval heisati vikerkaarelipud

2013-05-17

Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austria ja Kanada suursaatkonnad Eestis heiskasid tänasel homofoobiavastasel päeval vikerkaarelipud.

Just tänasel kuupäeval 1990. aastal eemaldas Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti LGBT ühingu teatel heiskasid just selle olulise võrdse kohtlemise verstaposti tähistamiseks ja oma toetuse väljendamiseks saatkonnad vikerkaarelipu.

USA suursaadik Jeffrey Levine'i selgitusel on suurem osa maailmast jõudnud arusaamisele, et seksuaalne orientatsioon ei ole valik ning isiklikke eelarvamusi ei või kasutada võrdse seaduskaitse keelamiseks.

Vaata ERR videot.

Tallinna Perearstide Selts valis uue juhatuse

2013-05-17

Tallinna Perearstide Selts sai uue juhatuse.

16. mail toimunud Tallinna Perearstide Seltsi üldkogul võeti kokku olulisemad seltsi tegevused aasta jooksul ja valiti uus juhatus.

Seltsi juhatusse kuuluvad dr Le Vallikivi, dr Helen Lasn, dr Aili Tabri, dr Vanda Kristjan, dr Julia Ossipova, dr Reet Laidoja ning dr Diana Ingerainen. Uus juhatus valis oma esimesel koosolekul juhatuse esimeheks dr Le Vallikivi.

Juhatus tõi olulisematest tegevustest välja peremeditsiini kvaliteedi parandamise ja ühtlustamise võtmes koolituste ja konverentside organiseerimise ning koostöö Tallinna linnaga, eelkõige võimalike tervisekeskuste rajamise osas. Tallinna linna arengukavas on fikseeritud tervisekeskuste vajadus linnaosade põhiselt.

„Juhatuse üheks peamiseks eesmärgiks on seista hea selle eest, et esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri projekt leiaks meie piirkonnas Tallinnas ja Harjumaal parima lahenduse patsientide jaoks, oleks ettevaatav esmatasandi ja peremeditsiini arenguperspektiivi suhtes järgmise veerandsajandi jooksul ning mõistlik ja kuluefektiivne ka maksumaksjale,“ kirjeldas dr Le Vallikivi juhatuse prioriteetset ülesannet.

Tallinna Perearstide Selts väärtustab jätkuvalt sisukat koostööd piirkonna tasandil teiste erialaseltside, haiglate, kohalike omavalitsuste, patsiendiesinduste ning teiste organisatsioonidega.

Dr Le Vallikivi on sündinud 20. augustil 1977. Lõpetanud 2005. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Alates 2010. aastast AS Perearstikeskus Medicumi juhataja. Dr Le Vallikivi on Haigekassa ja Perearstide Seltsi kvaliteedi töögrupi liige ning rahvatervise komisjoni liige.

Hannes Danilov valiti TÜ Kliinikumi juhatusse

2013-05-17

Tartu ülikooli Kliinikumi nõukogu valis oma tänasel koosolekul juhatuse järgmiseks 5 aastaks.

Kliinikumi juhatuse esimehena jätkab Urmas Siigur, uue inimesena valiti juhatusse endine haigekassa juht Hannes Danilov.

Juhatuse liikmena jätkab Mart Einasto, juhatusest lahkuvad Margus Ulst ja Malle Keis.

Neljas juhatuse liige jäi täna valimata.

Konkursile laekus kokku neliteist kandideerimisavaldust.

Kliinikumi nõukogu kuulutas juhatuse esimehe ja kolme juhatuse liikme konkursi välja seoses juhatuse ametiaja lõppemisega.

Uue koosseisu volitused algavad 1.oktoobril.

Vaata lisaks: Delfi

Riik tahab iga viienda töövõimetuspensionäri tööle panna

2013-05-17

Kavandatav töövõimetusreform tahab tööta töövõimetuspensionäride ligi sajatuhandelise armee tõmmata kokku 50 000 inimesele ning vähemalt Eesti keskmist palka saavad senised töövõimetuspensionärid peavad hiljemalt 2020. aastast hakkama saama ilma täiendava toetussummata riigilt.

"Meie laiem mõte on aidata erivajadustega inimesed, kes suudavad ja soovivad tööd teha, uuesti tööle," sõnastas Postimehele sotsiaalminister Taavi Rõivas ligi poolteist aastat ettevalmistatud töövõimetusreformi mõtte. Reformi käivitumiseni kulub veel üle kahe aasta.

Põhjuse, miks mahukat, Rõivase hinnangul viimase kümne aasta suurimat sotsiaalvaldkonna reformi ette valmistatakse, võttis minister kokku numbrites. "Aasta alguses oli meil 98 000 töövõimetuspensionäri, kellest 63 000 ei töötanud, ja see hulk kasvab iga kuuga. Kui me süsteemis midagi ei muuda, siis aastaks 2020 on meil 176 000 töövõimetuspensionäri," rääkis Rõivas.

"Saame aru, et praegune süsteem pole jätkusuutlik - kes siseneb töövõimetuse või puudega inimeste skeemi, see sealt enam välja ei tule," toetas puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm põhimõttelist vajadust reformi järele, kuid lisas, et nende soov on, et muudetav süsteem oleks terviklik ja inimesed ei peaks hakkama liikuma erinevate asutuste vahel ning sama infot korduvalt üle rääkima.

"Neid inimesi, kes on objektiivselt sada protsenti töövõimetud, neid ei hakka keegi tööle sundima - see on mõeldamatu," kinnitas Rõivas.

Elu koos õietolmuallergiaga

2013-05-17

Rohke vesine nohu, silmade punetus ja kipitus, kihelus ja kipitus kurgus ning kõris, köha ning isegi õhupuudus- ja hingeldushood on kindlad märgid sellest, et teid kimbutab õietolmu ülitundlikkus ehk pollinoos.

Õietolmuallergiat põhjustab lepa, kase, sarapuu, kõrreliste, puju, teelehe ja nõgese ning teiste taimede õietolm.

Märtsist maini õitsevad lepp, sarapuu ja kask, juunis-juulis aastataimed ning kõrrelised (timut, aruhein, kerahein, raihein, nurmik, luste ja rukis). Koirohi ja malts levitavad õietolmu augustis ja septembris. See, millisesse perioodi mingi taime õitseaeg jääb, sõltub aga aasta ilmast.

Õietolmuallergia ägenemisperiood on aastati erinev. Ka klimaatiliselt erinevates piirkondades õietolmu lendlemise aeg varieerub.

Kuna mõnedel taimedel langeb õitseaeg kokku, võib ülitundlikkus tekkida mitme taime õietolmu suhtes. Eri taimede õietolmul on ka ühiseid antigeenseid omadusi. Näiteks timuti õietolm sisaldab antigeene, millest osad on ühised keraheina, aruheina, rebasesaba ja mõne muu rohttaime antigeenidega.

Organismi tungib õietolm hingamisteede, harvem naha kaudu. haigusnähud ei ilmne kohe, vaid alles siis, kui õietolmu on õhus küllalt suures koguses.

Vihmaga on õietolmu vähem

Kõige rohkem leidub õietolmu õhus kuiva tuulise ilmaga, kõige vähem vihmase ja niiske ilmaga. Ka õhtul, öösel ja varahommikul on õhk niiskem ning õietolmu õhus vähem. Samal põhjusel on õietolmu vähem ka rannikul.

Lillede (priimulad, alpikannid, asalead, ratsuritähed, päevalilled) õietolm võib põhjustada allergiat neil, kes iga päev tegelevad nende hooldamisega. Ka lillelõhn, -mahl ja -varred võivad põhjustada allergiat. Vartel ja mahlal (näiteks piimalill) võib olla ärritav-toksliline toime inimese nahale.

Kuid pollinoosist ei jää puutumata ka suurlinna inimesed. Ilmselt on põhjuseks see, et linnaelanikud viibivad autode heitgaaside ja tolmu meelevallas, mis kahjustavad limaskestade vastupanuvõimet.

Õietolmuallergeeni väljaselgitamiseks tehakse oletatavate allergeenidega nahateste, kuid mitte haiguse ägenemisperioodil. Parim aeg testideks on siis, kui haigusnähud pole veel ilmnenud või need ei ole päriselt taandunud.

Infot õietolmu esinemise kohta Eestis saate internetist aadressil www.allergialiit.ee ja Euroopas aadressil www.polleninfo.org, samuti ajalehtedest ja raadiost.

Vältige õietolmu

Teile ebasoovitavate taimede õitsemise ajal püüdke viibida võimalikult vähe väljas, kandke päikeseprille, et silmi õietolmu eest kaitsta. Koju tulles pange tänavariided kappi, peske nägu ja vajadusel ka juukseid, loputage nina soolalahusega. Õhutage eluruume ajal, mil õhus on õietolmu vähem.

Kui teil on allergia mõne umbrohu vastu, niitke need enne õitsema hakkamist. Samuti ärge kuivatage pesu õues. Kui võimalik, võtke allergiat tekitavate taimede õitsemise ajaks puhkus ja sõitke mere äärde või muusse paika, kus need taimed parasjagu ei õitse.

Pollinoosiallergikud peaksid olema ettevaatlikud ka mõne toiduaine, näiteks mee, pähklite või päevalilleõli suhtes.

Kui haigusnähtusid esile kutsuvaid allergeene vältida ei õnnestu, tuleb kasutada histamiinivastaseid ravimeid, mida manustatakse silma või ninna. Käsimüügist saab osta Allegodili. Müügil on ka nina-
spreisid ja silmatilku.

Pensionile jäämine ei pruugi tervisele hästi mõjuda

2013-05-17

Pensionile jäämine võib kahjustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning hiljutine IEA poolt läbiviidud uuring näitas, et inimesed peaksid oma tervise huvides töötama pikemalt.

Töös võrreldi pensionile jäänud inimesi nendega, kes pensioniea saabudes otsustasid töötamist jätkata. Näidati, et pikemaajaline tegutsemine aitab elada tervemat elu. Kohe pärast kojujäämist esines küll vähene paranemine tervislikes näitajates, kuid sellele järgnes oluline pikemaajaline langus.

Pensionile jäämine suurendas kliinilise depressiooni teket 40 %, füüsiliste haiguste tõenäosus oli aga 60 % kõrgem. Mõju meestele ja naistele oli sarnane ning haigestumise tõenäosus suurenes paralleelselt pensionil oldud ajaga.

Loe lisaks: http://www.bbc.co.uk/news/business-22550536

Moodne elu kiirendab dementsuse teket

2013-05-17

Moodsad eluviisid arvutite, mobiiltelefonide, kemikaalide ja elektrooniliste seadmetega põhjustavad varajasemat dementsust kui varem.

Uurijad leidsid järsu suurenemise dementsusest ja teistest neuroloogilistest haigustest põhjustatud surmajuhtumite arvukuses alla 74 aasta vanustel inimestel. Epideemia tagamaaks võivad olla moodsale ühiskonnale omased keskkonna- ja sotsiaalsed muutused.

Läänemaade hulgast oli ajavahemikus 1979-2010 suremuse kasv neuroloogilistesse haigustesse kõrgeim USA-s. Inglismaa asetus neljandale kohale: meestel kasvas vastav näitaja 32 %, naistel 48 %.

Neuroloogiliste surmajuhtude koguarv meestel ja naistel suurenes 16-s uuritud riigis olulisel määral, seejuures naistel rohkem kui meestel.

Tõenäoliselt ei ole surmajuhtude arvukuse tõusus ühte kindlat tegurit, vaid paljud keskkonnamõjurid koos vallandavad kirjeldatud muutusi.

Loe lisaks: Modern life causing dementia earlier, study finds (The Telegraph)

Rasvumine kui viljatuse riskitegur

2013-05-17

Viljatus on Eesti ühiskonnas üha süvenev probleem. Naiste viljakust mõjutab ennekõike keskmine sünnitusea tõus. Meeste viljatusmurede üheks oluliseks riskiteguriks on muutunud ka ülekaal. Eesti meestest on ülekaalus veidi üle poolte.

Eestis puutub viljatusmuredega elu jooksul kokku keskmiselt 10-15 protsenti paaridest. Ravivõimalused on meil teiste sama elatustasemega riikidega võrreldes õnneks head, ütles Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg: "Ravi on mõistliku ooteajaga kättesaadav, ravi on odav, sest riik kannab head hoolt, maksab kinni nii ravi kui ravimid. Ka seadusandlus ei sea raviprotsessis olulisi piiranguid." Ehrenberg tõdes, et viljatusega seotud probleemid näitavad meie ühiskonnas pigem süvenemise märke.

Naiste puhul tõi Ehrenberg viljakust mõjutavate teguritena vanuse kõrval välja veel ka suitsetamise ja rasvumise. Viimast on täheldatud tõsise mõjutegurina ka meeste viljakuse puhul, ütles Tartu ülikooli kliinikumi meestekliiniku arst-õppejõud Kristel Ehala-Aleksejev. Rasvumisel on mõju kogu keha tervislikule seisundile. Täpsed seosed rasvumise ja viljatuse vahel on veel välja selgitamisel, kuid kindel on see, et ülekaal viib paigast keha hormonaaltasakaalu.

"Ma ei saa öelda, et see on igapäevane, aga see on ikkagi väga sage, kus tulevad seosed kehakaalu, rasvumise ja viljakuse vahel. Meeste puhul on oluliseks faktoriks just rasvkoe kuhjumine vööpiirkonda. Kui hormonaaltasakaal paigast läheb, võivad tulla meeste ellu ka erektsiooniprobleemid, mis siis omakorda soodustavad viljatust," rääkis Ehala-Aleksejev.

Tema sõnul on tegemist tõsise murega ennekõike just noorte meeste puhul. Hiljutine Tervise arengu Instituudi läbi viidud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et Eesti meestest on ülekaalus või rasvunud veidi üle poole. "Järsk kaalutõus toimub just vanuses 24-30 eluaastat. Peale seda jääb kaal püsima. Rasvunute hulk tõuseb, aga probleem sugugi ei muutu. See kontingent on see, kellele peaks enam tähelepanu pöörama ja tervisekasvatusega tegelema," ütles Ehala-Aleksejev.

Tartu ülikooli teadlastel on käsil uuring, mis tegeleb nii rasedustüsistuste kui viljatusmuredega. Uuringusse kaasatakse kokku umbes 6000 inimest. Uuringu tulemusena loodetakse leida uusi võimalusi viljatusega seotud haiguste riskide hindamiseks, nende ennetamiseks ja raviks.

Eesti aitab Venemaal arsti nõuandetelefoni käivitada

2013-05-16

Kuna Eestis on juba mitu aastat töötanud tasuta perearstinõuandetelefon, siis nüüd aidatakse Euroopa Liidu piiriülese koostöö raames samasugune süsteem käivitada ka Loode-Venemaal.

Projekti raames hakatakse Eestis juba mitu aastat tegutsenud perearsti nõuandetelefoni kogemust juurutama Loode-Venemaal, rääkis projekti Medinf koordinaator Alexander Dusman, kes on Peterburi linna esinduse juht Kohtla-Järvel, vahendas Postimees.

Eesti aitab luua ravimite andmebaasi, aga ka nõustamisprogrammid Peterburi Kolpino piirkonna jaoks, mis on selliste tähtsate teenuste katsepiirkond.

Projekt on tekitanud Venemaal elavat huvi ja Narva-Jõesuus toimub esimene Peterburi ja Pihkva meedikute koolitus. Eestis viivad väljaõpet läbi MTÜ Eesti Abikeskused esindajad.

Eesti jätkab naaberriikides leviva marutaudi tõttu vaktsiini külvamist

2013-05-16

Eesti on ametlikult marutaudivaba, kuid naaberiikides avastatud juhtude tõttu tuleb rebaste ja kährikute vaktsineerimist siiski jätkata.

Eestis käib metsloomade marutaudi vastane vaktsineerimine, mille jooksul külvatakse lennukitest ida- ja lõuna piirialadele üle viie tonni rebastele ja kährikutele mõeldud vaktsiinipalasid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ridali lennuväljast Võru lähistel ongi saanud lähipäevadeks metsloomade marutaudi vastu vaktsineerijate tugipunkt. Suurema osa päevast on kaks vaktsineerimislennukit korraga õhus, maandudes vaid tankimis- ja puhkepausiks.

Marutaud on Eestis ametlikult võidetud, kuid vaktsineerimist tuleb viiendikul Eesti territooriumist siiski jätkata.

"Eesti on tõesti marutaudi vaba, aga sama ei ole seis meie naaberriikides," tõdes marutaudi vastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.

Lätis on hoolimata aastaid kestnud vaktsineerimisest jätkuvalt avastatud üksikuid marutaudijuhtumeid. Vene poolel on asi suisa epideemiline ning seetõttu jätkub vaktsineerimine kogu Võru- ja Põlvamaa ulatuses, kus kulgeb maismaapiir Pihkva oblastiga.

Kaks lennukit teeb päevas kolm-neli reisi ning külvamine käib käsitsi, mis peaks välistama vaktsiinipalade sattumise sinna, kuhu need pole mõeldud.

"Pistan käe kotti ja loobin järjest. Samal ajal vaatan aknast välja ja kui on suured karjamaad, autoteed või majad, siis ma ei loobi. Piloot vaatab sealtpoolt, mina vaatan siit," selgitas vaktsiini külvaja Olger Vagul.

Vaktsiinipalu tuleb lennu ajal lehtrisse visata iga kahe sekundi tagant, kuid lennukiirusel ligi 200 kilomeetrit tunnis, jääb see sadu üpriski hõredaks.

"Ega meil rohkemat ole vaja saavutada, kui et iga rebane või kährik, kes elab sellel alal, leiaks ühe temale mõeldud vaktsiinipala. Kui ta selle suhu haarab, siis vajutab hambad sellest läbi ja siis see vedel vaktsiin jääb tema suu limaskestale ja imendub selle kaudu. Sellega saab vaktsineerimiseprotsess teostatud," kirjeldas Enel Niin.

Protseduur on üsna kulukas, kuid siiski odavam, kui marutaudi epideemia tagajäredega võitlemine.

Juhuslikult koduhoovis leitud vaktsiinipala on ohutu, kuid mõistlik oleks see laste ja koduloomade ulatusest kinda või kilekoti abiga viia sinna, kus mõni kährik või rebane ta üles leiab.

Vaata ERR videot.

Taavi Rõivas: kui vanem lapse eest ei hoolitse, ei saa ka lapselt hoolitsemist nõuda

2013-05-16

Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et lapsed peavad hoolitsema oma hooldamist vajavate vanemate eest, kuid mitte juhul, kus vanem pole lapse kasvatamisest osa võtnud.

"Hoolitseda tuleb nii laste kui ka vanemate eest, kuigi on selge, et iga juhtum on erinev," kommenteeris Rõivas tänases Eesti Ekspressis kirjeldatud juhtumit, kus hooldamiskohustus taheti panna noormehele, kes polnud lapsepõlvest saadik näinud oma isa, kes nüüdseks on end põhja joonud.

Rõivas selgitas, et on olnud mitmeid kohtulahendeid, kus pole lastele ülalpidamiskohustust pandud, kui vanem ise on lapsed hüljanud. "Need on tegelikult olnud erandjuhtumid. Hoolitseda tuleks nii laste kui ka vanemate eest, kuid kui vanemad ei osale kasvatamises, siis ei saa lastelt hiljem hoolitsemist nõuda," ütles Rõivas.

Peaminister Andrus Ansip lisas, et kutsub ajakirjanikke üles toetama konservatiivset peremudelit, mille järgi hoolitsevad nii vanemad laste eest kui ka vastupidi. "Ei saa minna ka seda teed, et lastel pole enam kohustusi vanemate eest hoolitseda," lisas peaminister.

Tänases Eesti Ekspressis kirjeldati juhtumit, kus vallaametnik teatas ajakirjanikule, et tema isa on tunnistatud teo- ja otsustusvõimetuks ning poeg hakkama isa eest hoolitsema. End invaliidiks joonud isa jättis lapsed ja perekonna juba enne laste kooliminekut, ei võtnud lastega ühendust, ega maksnud elatisraha.

Vald neid argumente ei arvestanud ning ähvardas kohtuga, kui poeg ennast isa hooldajaks ei registreeri.

Viljatus on Eestis süvenev probleem

2013-05-16

Viljatus on Eestis üha süvenev probleem - naiste viljakust mõjutab ennekõike keskmine sünnitusea tõus ja meeste viljatusmurede üheks oluliseks riskiteguriks on muutunud ka ülekaal.

Eestis puutub viljatusmuredega elu jooksul kokku keskmiselt 10-15% paaridest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Ravivõimalused on meil teiste sama elatustasemega riikidega võrreldes head, ütles Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg.

"Ravi on mõistliku ooteajaga kättesaadav ja see on odav, sest riik kannab head hoolt, maksab kinni nii ravi kui ka ravimid. Ka seadusandlus ei sea raviprotsessis olulisi piiranguid. Ainus milles ootame lahendust on asendusemadus, see on Eestis hetkel keelatud. Lastetusravi äärmuslikku võtet, nagu kehaväline viljastamine, tehakse Eestis kuskil 1500 ja 2000 vahel. Kõik inimesed nii tõsist ravi kahtlemata ei vaja, aga probleem on kahtlemata olemas ja pigemini näitab see süvenemise märke," rääkis Ehrenberg.

Rasvumisel on mõju kogu keha tervislikule seisundile. Täpsed seosed rasvumise ja viljatuse vahel on veel välja selgitamisel, kuid kindel on see, et ülekaal viib paigast keha hormonaaltasakaalu.

Tema sõnul on tegemist tõsise murega ennekõike just noorte meeste puhul. Hiljutine tervise arengu Instituudi läbi viidud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et Eesti meestest on ülekaalus või rasvunud veidi üle poole.

"Järsk kaalutõus toimub just vanuses 24-30 eluaastat. Peale seda jääb kaal püsima. Rasvunute hulk tõuseb, aga probleem sugugi ei muutu. See kontingent on see, kellele peaks enam tähelepanu pöörama ja tervisekasvatusega tegelema," ütles Ehala-Aleksejev.

Tartu ülikooli teadlastel on käsil uuring, mis tegeleb nii rasedustüsistuste kui ka viljatusmuredega. Uuringusse kaasatakse kokku umbes 6000 inimest. Uuringu tulemusena loodetakse leida uusi võimalusi viljatusega seotud haiguste riskide hindamiseks, nende ennetamiseks ja raviks.

Viljatuse probleeme uurivad teadlased meilt ja mujalt arutlevad sel teemal täna Tartus.